Tuesday, November 19, 2013

Keskkonnaamet kutsus õpilasi osalema jäätmeteemalisel veebiviktoriinil

Prindi
Keskkonnaamet kutsus 5.-9. klassi õpilasi klasside kaupa osalema jäätmeteemalisel veebiviktoriinil, mille auhinnaks on T-särkide tuunimise õpituba. Küsimustele sai vastata 18.-22. novembrini 2013. Vastuste otsimiseks võis kasutada erinevaid allikaid, kuid neile tuli viidata.
Viis parimat klassi saavad auhinnaks taaskasutuse töötoa teemal T-särkide tuunimine. Töötoa viib koolis läbi keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist. Võitjad kuulutatakse välja 2. detsembril 2013.

Üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal toimus sel aastal 16.-24. novembrini. Nädala eesmärgiks oli pöörata tähelepanu säästlikule tarbimisele ning võidelda prügitekke vastu, et säästa keskkonda. Väljakuulutatud konkurss oli üks osa Keskkonnaameti teavituskampaaniast, mis keskendub jäätmetekke vähendamise võimaluste tutvustamisele.


Vastuste otsimise planeerimine

Otsimas .....

Koostöö



Tegutsemine


Antslakad Talllinna säästlikult vallutamas

Käes on reede õhtu,
email saab kirja kõhtu.
Algab sõnade voog mööda õhku
korraldusele tuleb panna rõhku.

Algab kiire logistika
ometigi ei toimi alati diagnostika.
Õhtu hilja saabub kõne
asi on juba põnev

Algavad nädalavahetuse rõõmud
alla  neelata viimised energia sõõmud.
Kostub pidev telefoni tirin
lõpuks jääb vait plärin.

Algab kiire rehkendus
koostöövalmis põhjendus.
Jätkub kiire joonistus,
ei lõpe tegutsejate ponistus.


Toimub  neljatunnine retk,
kus arvel iga hetkel.
Käib pidev harjutamine
ja kartuste  hajutamine.





Energiasäästunädal

Energiasäästunädala tulemused

Energiasäästunädala lõpuüritusel said koolikonkursi peaauhinnad Antsla, Konguta ja Võsu kool

Auhinna reis toimub kevade koolivaheajal. 

Energiasäästunädala pidulikul lõpuüritusel tehti kokkuvõtteid lõppenud Energiasäästunädalast ning tutvustati SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt läbi viidud üle-Eestilise koolikonkursi „Energiasäästunädal Sinu koolis“ tulemusi. Peaauhinna väärilist teavitustööd tegid Antsla Gümnaasiumi, Konguta Kooli ja Võsu Kooli aktiivgrupid, kes said pääsmed koolitusreisile Rootsi teaduskeskusesse. Esimese kuue parima seas olid veel Tartu Hiie Kooli, Varstu Keskkooli ja Haabersti Vene Gümnaasiumi noored, kes said lisaauhindadena pääsmed Tartu Seiklusparki.
„KIK rahastab igal aastal pea poolttuhandet keskkonnateadlikkuse projekti. Mida rohkem panustatakse teadlikkuse tõstmisse, seda vähem on vaja meil hiljem investeerida probleemide lahendamisse,“ ütles KIK- i juhatuse liige Lauri Tammiste selgituseks, miks KIK koolikonkursi projekti oluliseks peab.
Konguta koolis oli iga konkursipäev täis erinevaid nutikaid tegevusi energiasäästuteemal. Kaasatud olid kõik - kooliõpilastest kuni vallaelanikeni välja, sest kooli tegemised said kajastuse ka Valla ajalehes. Koostati ühiselt keskkonnahoidu ja säästmist käsitlev ajaleht, mida sai lugeda virtuaalselt. „Säästukas“ kajastas nippe ja kavalaid võtteid, kuidas energiat säästa, kuidas paberit kokku hoida. Toimus teadlaste öö, kus osalesid ka lapsevanemad, kelle säästmisteadmisi testiti Kuldvillaku võistluse raames. Nädala jooksul tulid ühel päeval kõik õpilased kooli rohelises,  tehti jäätmetest kunsti ja külastati teadmiste täiendamiseks Ahhaa keskust. Kõikide  tegevustega on võimalik tutvuda kooli blogis: http://puhasmaailm.blogspot.com/
Antsla Gümnaasiumi 8nda klassi aktiivgrupp kaasas terve kooli säästma toitu, koguma taarat, vanu patareisid ja tehnikat. Kõik kogutud kraam loeti üles, seal hulgas ka toidujäätmed, mida tekkis säästunädala jooksul 26 liitrit. Lisaks kutsuti üles säästma ressursse nagu kriit, paludes mitte tahvlit ilmaasjata sodida. Lapsed tutvusid küttesüsteemi automaatikaga ja veekraanide optiliste andurite olulisusega vee säästmisele. Kirjutati luuletus „Säästa ja vabane“. Nädala jooksul toimunud sündmusest saab ülevaate blogis: http://agloodus.blogspot.com/
Võsu Keskkoolis korraldati plakatite konkurss, kus õpilased ja õpetajad pidid tegema plakati, millel olid nende ideed, kuidas nad saaksid säästa energiat ja loodust. Lisaks koguti ajakirju, ajalehti ja vanu riideid, millest tehti kooli koridoridesse toolid. Kooli pandi üles taara kogumiskastid ning selle täitumisel viiakse pudelid kokkuostu. Koguti jäätisepulki, vanu CD-plaate ja WC-paberi rulle, millest tehakse kooli jõulukaunistusi.
Energiasäästunädala koolikonkursi eesmärk on innustada väikesi algatusi ning panna lapsi energiasäästu teemadele mõtlema ning lahendusi pakkuma. Konkursil osales 16 kooli 7  maakonnast, kes kaasasid 60 erineva keskkonnateemaliste tegevustega kokku ligi 2000 noort. Osalenud koolide kokkuvõtetest valis žürii, kuhu kuulusid Veiko Kaufmann, Evelin Oras ja Kristo Elias, välja 6 parimat. Parima teavitaja väljaselgitamisel sai määravaks originaalne lähenemine, tegevuste laiapõhjalisus, st kui palju inimesi oli kaasatud ning kaalu andis ka laste panus ürituste korraldamisesse. Fotogaleriid üritusest ja laste töödest näeb siit.
Koolikonkurss oli korraldatud Energiasäästunädal raames. Energiasäästunädala eesmärk on tõsta eestimaalaste teadlikkust energiasäästu võimalustest ja motiveerida inimesi reaalsetele tegudele. Energiasäästunädal 2013 raames toimus enam kui 50 erinevat ettevõtmist (koos külalistundidega ulatus ettevõtmiste arv 65ni). Täna lõppeva Energiasäästunädala kandepind oli laiem, kui eelmistel aastatel – üritusi toimus lisaks Tallinnale ja Tartule ka Jõgeval, Kuressaares, Türil, Pärnus, Põlvas, Otepääl, Rakveres, Raplas, Viljandis ja Võrus. Kogu nädala tegevustest saab ülevaate www.energiatark.ee  ja koolikonkursi infoga on võimalik tutvuda www.kik.ee  .
Koolikonkursi eestvedaja on SA KIK. Toetavad Tartu Regiooni Energiaagentuur, Tallink, SEBE, Jääaja Keskus, Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Tartu Seikluspark, Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja ning Teaduskeskus Ahhaa.
Energiasäästunädalat korraldavad Tartu Regiooni Energiaagentuur, KredEx, Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liit, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Säästva Eesti Instituut, Tartu Teaduspark, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Swedbank.

Helkur

Helkuri kandmine on vajalik
muidu võid kohata vilkurit.
Pidada meeles lihtne asi
see pole mäguasi.

Helkur võib päästa elusid
liigselt ei pea kulutama pidureid.
Helkur on kui peegel
selle kandmine on reegel.
Helkuri idee pärineb kassi silmadest, siit tulenevalt ka inglise keelne nimetus “cat eye”. 1934. aastal patenteeris Percy Shaw esimese helkuri. Tänapäeval leiavad helkurid väga laialdast kasutamist: autodel, mootorratastel, jalgratastel, jalakäijatel, liiklusmärkidel, seisvatel objektidel jne.


Peegeldumise kui  nähtusega puutume kokku igapäevaelus  väga tihti.  Nähtus on muutus looduses. Peegeldumise puhul valgus läheb sinna tagasi kust tuli. Samamoodi funktsioneerib helkur.  Helkuri tööpõhimõte: helkurid valmistatakse eriti heade peegeldumisomadustega materjalidest ning nendele langenud valguskiired peegeldatakse väga suures osas tagasi valgusallika suunas.

  

Valguskiired peegelduvad tagasi valgusallika suunas

 

 

Helkurmaterjalid (retrorefleksiivmaterjalid) on struktuursed optilised materjalid, mille elementideks on kas kolm ristuvat peegeltasapinda (kuubi sisenurk – prismaatilised retroreflektorid) või valgust murdvad-peegeldavad mikrosfäärid.

 

                

Monday, November 18, 2013

Veeteemaline viktoriin Võrumaal

Antsla Gümnaasiumi õpilased osalesid 14. novembril   Võrumaa õpilastele korraldatud veeteemalisel viktoriinil. 

Rahvusvahelise veealase koostöö aasta maakondlikul viktoriinil III koha saavutas võistkond  koosseisus Hanna Hillak 7.a; Kadi Aripman 5.a; Kertu Niit 6.b; Karl Joosep Põldsepp 6.b.
Rahvusvahelise veealase koostöö aasta maakondlikul viktoriinil IV koha saavutas   võistkond  koosseisus Tauno Kodu 6.a; Markus Meier 7.a; Trine Tõniste 6.a; Diana Liiv 5.b.



VEETEEMALINE VIKTORIIN VÕRUMAA ÕPILASTELE

KESKKONNAAMET KUTSUS 5.- 7. KLASSIDE ÕPILASI OSALEMA
VEETEEMALISEL VIKTORIINIL "Puhas vesi hoiab elu!"
14. novembril, 2013.  kell 11.00-14.00
Võru kultuurimaja Kannel, II korruse väikeses saalis
Pärast viktoriini esines  teadusteater, kus õpilasfirma Kolm Põrsakest näitab milliseid õpetlike, lõbusaid ning kaasahaaravaid katseid saab teha veega.
Viktoriinil „Puhas vesi hoiab elu“ said õpilased panna proovile oma veealased teadmised. Küsimusi oli erinevatest veega seotud valdkondadest: vesi kui aine, vee olekud, põhja- ja pinnavesi, vesi kui elukeskkond, vee kasutamine, veekaitse korraldus, vee reostumine ja selle puhastamine jne.


Viktoriin toimus SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel projekti „Veeteemalise viktoriini läbiviimine ja õppemapi väljatöötamine“ raames

Friday, November 15, 2013

Säästunädala jätk

Tervitus! 
Täna toodi veel juurde erinevas koguses patareisid. Koguse poolest vähemalt üle kilo.


Thursday, November 14, 2013

Geograafia olümpiaadi koolivoor ja lahtine tund loodusainetes

13. novembril toimus geograafia olümpiaadi koolivoor. Eesmärgiks oli välja selgitada parimad geograafia tundjad, kes esindavad kooli piirkonnavoorus.

25. novenbril toimus lahtine tund looduainetes( bioloogia, füüsika, kemia) teemal "Närvisüsteem"
Sissejuhatus teemasse
Külalised tegutsemas





Wednesday, November 13, 2013

Säästunädala kokkuvõte

Tervitus!
Huvilised saaavad ülevaatega tutvuda siin
Tänukiri osalenutele. Vaata.
Toidujäätmete kogumine

Telefon sai pensionile

Pirni paradiis

Telekate seltskond

Põlvkondade vahetus

4. kl meisterdamas


Stiilne




Viimased pingutused

Säästunädala ürituste video

Tervitus!
Nädala sündmustest annab ülevaate järgmine video

Monday, November 11, 2013

Säästunädala "Säästa ja vabane" üleskutse

Algas aktsioon Vabane ja säästa,

vanu patareisid kapist päästa.

Too need vidinad õigesse paika,

säästlikum teadmine sind aitab.


Majas leidub ikka vana elektroonikat,

pole vaja hallata kroonikat.

Tooge need keemia klassi

neile koos meeldib tantsida valssi.


Kapis seisab õnnetu katkine pirn,

aastate jooksul kogunenud suur virn.

Tuleb ära kaotada nende hirm.


Paneme päeva lõpus tuled kustu,

nii hoime kokku väärtusliku nutsu.

Lahkudes sulgeme hoolikalt aknad.


Taara toome puhva juurde vaati,

kus nad hüppavad rõõmust spagaati.

Kasutame säästlikult paberit,

kuulda on häält tegevat klaverit.



Seega kõik hoogsalt säästma,

kodu mõttetust kraamist päästma.

Tulemuseks tuleb puhas keskkond,

millele vastab positiivne õhkkond.


Tervitus! 
Korraldajad õpilased on tublid ja aktiivsed. 
Õpilased on toonud erinevaid patareisid ja vana elektroonikat. Hoolikalt vaadeldi, kui palju tekib sööklas toidujäätmeid iga päev.

Thursday, November 7, 2013

Säästunädal "Vabane ja säästa"

Tervitus!
Koolis toimub ajavahemikul 07.11 - 13.11 Säästunädal teemal "Vabane ja säästa"
Säästunädala reklaam asub siin.

Bioloogia II õpikoda teemal "Loomad"

Tervitus!
6. novembril  toimus Antsla Gümnaasiumis bioloogia II õpikoda teemal loomad.  Õpikojas anti  ülevaate viiest selgroogsete klassist ja putukatest. Kuulasime linnuhääli, tutvusime lendamise füsioloogiaga. Uurisime, mis on kala sees. Uurisime putukate ehitust mikroskoobi abil ja määrasime liblikaid, linde ja kalu. Uurisime südame ehitust. Kohtumiseni  taas järgmises õpikoja 3. detsembril. 

Loomakaitse loengud

Antsla Gümnaasiumis toimusid ajavahemikul 05.11 - 06.11 Loomakaitse Liidu poolt korraldatud infotunni 2 - 9. klasssini.  Infotunni  eesmärgiks oli tutvustada õpilastele lemmikloomapidamise (loomaga koos elamise) põhitõdesid ja anda juhiseid, kuidas hätta sattunud looma abistada. Loengus räägiti lemmikloomast ja tema vajadustest. Toodi näiteid igapäevaelust, kuidas noored lapsed on linde vigastanud. Saime teada, et põletusvalu on kõige valusamaid valu liike. 
Lemmiklooma endale võttes peame arvestama teadmisega, et me vastutame tema eest. 
Kindlasti on oluline teada, et koerale ei tohi anda konte, mille ta võib alla neelata. Väike kont põhjustab organismile rohkem kahju, kui kasu toob. Soovitatav on anda suur kont, mida saab ajaviiteks närida. Sageli peale aastavahetust näeme õnnetuid omanike koos lemmikutega loomakliiniku järjekorras. 
Ketikoera puhul tuleb väga palju temaga tegelda. Õnnetu loom kellega ei tegeleta otsib endale muud tegevust. Kaevab maa sisse auke, närib kuuti, tõmbab ennast ketist lahti ja läheb hulkuma. Sellise koera tuleb tihti jalutamas käia. Koerale võib anda erinevaid ülesandeid.
Omanik võib anda talle veetoru, mis hakkliha täistopitud. Lemmikul kulub palju aega, et sealt midagi kätte saada.
Lemmiklooma võtmisel tuleb arvestada teadmisega, et see organism vaja tähelepanu ja hoolitust. Pika elueaga looma puhul peab arvesta,ma teadmisega, et ta on pidevalt olemas. 
Erinevate lemmikloomade eluead näiteks:
hamster 2 a
koer, kass ~15a
boamadu 40a
pabagoi ~ kuni 90

Inimesel on ohtu pidada lemmikloomana madu, mis on alla 3 m pikk. Mao hammustus pole valus, kuid haavast võib palju verd tulla. Madu on tõrges kui ta oma kesta vahetab. Mao kasvamisel on oluline,  terariuumi suurus vastaks tema kasvule. Keskmiselt ühe mao eluea jooksul läheb tarvis 2-3 teraariumi.

Õpilaste muljed vaata.