Friday, January 31, 2014

Ettevalmistus bioloogiaolümpiaadiks ja muusikaolümpiaad

Soovime kõigile õpilastele edukat õppimist olümpiaadiks.  Õhtul tegelege vahelduseks muude asjadega ning puhake end homseks välja. Edu olümpiaadiks!!!



31. jaanuaril toimus  muusikaolümpiaadi piirkonnavoor. Õpilane Elis Kannimäe saavutas esimese koha vanemas vanuserühmas. Elis on ooodatud osalema 15. vebruaril toimuvasse lõppvooru Taliinnas.
Tublilt esinesid veel Kadi Jõela ja Merili Hellamma. 

Thursday, January 30, 2014

Väikeste professorite päev 1.-3. klass

29. jaanuaril 1.- 3. klasside matemaatika huvilistele õpilastele toimusid erinevad huvitavad võistlused. Õpilased lahendasid innukalt ülesaneid ning said juurde teadmisi ja kogemusi. Oli korda läinud päev, mis pakkus kogemusi nii korraldajatele kui osalejatele. Järgmine üritus toimub juba veebruaris.

Wednesday, January 29, 2014

Matemaatika on lahe

Matemaatika on lahe, 
mis sest et vahel saame mõne kahe.
Vead näitavad meie mõtlemist
seega on meil  teaduses veel ütlemist.

Matemaatika  ilus loogilisus  
on kui kunstis loomingulisus.
Igapäevaelus oskkan liita ja lahutada,
et ei saaks kuskil nahtuda.

Korrutamine ja jagamine
on sama vajalik kui magamine.
Poes arvutuspulki  me ei vaja
selleks oleme koolist saanud kaasa teadmiste raja.






Noor õpetaja: matemaatika on äge!(Artikkel koolielus).

Matemaatika õhtuõpik

Matemaatika õhtuõpik püüab muuta matemaatikat sinu jaoks lihtsamaks ja huvitavamaks. Õhtuõpik toetab koolitunde ja päris õpikut, aga sobib ka kõigile teistele, kes sooviksid matemaatikat iseseisvalt avastada või taasavastada. Iga tähtsama keskkooli ainekavas mainitud teema ning mõiste kohta leiad siit erinevaid ntuitiivseid seletusi, aga ka nende ajalugu, huvitavaid fakte ja rakendusi.
(Allikas: http://www.apollo.ee/matemaatika-ohtuopik.html)

Matemaatika olümpiaad

25. jaanuaril toimus Võrus matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor, kus meie kooli õpilased osalesid eduakalt. 
Tulemusi
  I koht Tuule Müürsepp 9. klass Juhendaja: Heinar Kool
III koht  Anne Kodu 9. klass    JUhendaja: Heinar Kool
II koht Lisa Anier   10. klass Juendaja: Maris HAnimägi
Käesoleva olümpiaadi ülesanded oli vägagai keerukad, mis nõudis väga pingsat mõtlemist ja suurt vaimu tööd.


Õpilased ja juhendajad tegid ära suurepärase töö!!!

Video elektromagnetlainetest

Käesolevatt video saab kasutada nii bioloogia kui ka füüsika tunnis. Proovi järgi, millist heli sa kuuled. Millist pilti Sinu silmad näevad? Vaata ja naudi. 


Elektriõpetuse teemaga seotud videod


9 klassi füüsika koosneb kahest kursusest elektriõpetusest ja soojusõpetusest. Elektriõpetuse teema mõistmiseks on soovitatav vaadata allolevaid videosid.

 

Kujutise uurimine kumerläätses


Kursuste materjalide tutvustamine

28. jaanuaril toimus kooli  traditsiooniline kursuste materjalide tutvustamine õpetajate poolt oma kolleegidele. Ettekanded oli huvitavad ja harivad. Kuulajaid said nii mõnegi kasulikku nipi, mida ise praktikas rakendada. 
Pilte ettekannetest



Video digitaalne tulevik


 
Video digitaalne kirjaoskus

Tuesday, January 28, 2014

Animafilmi tegemine kunstiõpetuses

Käesoleval õppeaastal õpilased teevad animafilmi kunstiõpetuse tundides. Õpilastele tegemine meeldib, kuigi töö on ajakulukas. Eriti kui arvestada et 1 sekundis käib läbi 25 pilti. Seega kui animafilm on 40 s pikk, siis 1000 pilti on see. Animafimi tegemiseks on vaja veebikaamerat, head ideed ja varuga aega.
Valminud animafilm (Autorid; Mari Vijard, Taavi Ploompuu, Elisabeth Keerov)
Raamat

Animafilm ehk multifilm on animatsioonil põhinev film. Animafilmi tegijat nimetatakse animaatoriks.
Sõna "anima" tähendab ladina keelest "hinge" ehk animeerima tähendab hingestamist; niisiis on animafilm justkui inimese poolt elutute asjade/piltide hingestamisega tehtud film, mille tulemusena need hingetud asjad hakkavad elama.
"Animafilm" on samatähenduslik sõnaga "multifilm". Samal ajal, kui ida pool Eestit nimetati neid kaader haaval tehtud filme multifilmideks, siis lääne pool nimetati neid animafilmideks.
Animafilmi alamliikideks on joonisfilm, nukufilm, arvutianimatsioon ehk raalmultikas, kollaazh, objekt-animatsioon, pixillatsioon.
Iga elutu asi, mida inimene kaader haaval nihkuma suunab ja seda liikumist üles pildistab, saab olla animafilmi osa.
(Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/Animafilm)

Monday, January 27, 2014

Ehete valmistamine

Täna loodusõpetuse tunnis proovisime ehteid  valmistada. Selleks võtsime traadi, kuhu peale kerisme mähisena villase lõnga. Järgmisena  meisterdasime kujundi valmis. Selle tegemisel oli oluline, et see nõusse ära mahuks.
Peale meisterdamist asusime kaaliumdikromaati kaaluma. Õpetaja õpetas meid kaaluga kaaluma. Järgmise etapina hakkasime lahust valmistama. Lahustavaks aineks kaaliumdikromaat ja lahustiks kuum vesi. lahustumise protsessi kiirendamiseks segasime lahust.  Töö käigus nägime, et soojas vees lahtuvad ained paremini kui külmas. Kindlasti on oluline jälgida, kui palju tuleb võtta ainet. Selleks kasutame lahustuvuse graafikut. Kui kogu aine oli lahustunud, siis panime kujundi lahusesse ning jälgisime  lahuses toimuvaid muutusi ajas. Tunni lõpuks oli kujundile tekkinud juba esimesed kristallid.

Seos igapäevaeluga. Sama situatsioon esineb ju tee valmistamisel. Külmas vees tee ei lahustu. Samas soojas lahustub. Segades kiirendamise protsessi toimumist.
Kujundi valmistamine

Lahustumise protsessi kiirendamine





Segamine

AG 7.b tulemused



Seisev lahus. Toimub vaälja kritalliseerumine



Protsess



AG 7. a tulemused

Juba loob...


Wednesday, January 22, 2014

Raskusjõu määramine 8. klass

Täna tunnis oli 8. klassi teemaks jõud. Praktilise töö käigus uurisime, kui suur raskusjõud kehale mõjub. Saime teada, et raskusjõu suurus sõltub massist. Mass on sõltumatu muutuja ja raskusjõud sõltumatu muutuja. Loogika järgi, kui suureneb mass, siis suureneb kehale mõjuv raskusjõud.

Raskuste lisamine

Raskuste loendamine

Geograafia tund- Google Earthi kasutamine

Geoograafia tunnis on õpilastel õppetöös väga heaks abivahendiks erinevate kohtadega tutvumisel google Eearth.  Google Earth võimaldab vaadata kogu maailma linnulennult, ükskõik kui kõrgelt, pannes kokku tervikpildi erinevatest satelliitpiltidest. See lubab kasutajatel vaadata linnu, tänavaid, maju jne. Satelliitpildi kvaliteet on varieeruv, mõnes eraldatumas ja vähemasustatud kohas on pilt üpriski halb. Google Earth’i on kolmes variandis: Google Earth – tasuta versioon, piiratud kasutusvõimalustega.
Google Earth koosneb paljudest erinevatest võimalustest e. kihtidest millest üks nt. Vikipeedia. Seega jõudes kaardil mingi punktini on koheselt võimalik näha pilti ja lugeda Vikipeediast sellekohast artiklit. Nüüdsest on võimalik läbi Google Earth’i ka kasutada lennusimulaatorit, millega piloot saab valida lennualustamiseks ükskõik missuguse koha maailmas, seega saab katsetada piloodi ametit. Lennusimulaatoril on kolme eri kiirklahvikombinatsiooni, mis varieeruvad olenevalt programmist: Control+Alt+A, Control+A, või Command+Option+A. Sellega Google Earth’i võimalused ei piirdu, veel on võimalik vaadata liiklusummikute asukohti teedel.
Esitluse koostamine. Info otsimseks kasutatakse Google Earthi.

Füüsika tund teemal elekrisoojendusriistad ja elektritarvitid

9. klassiga  täna tunnis tutvusime erinevate elektritarvitite tööga ja nende kasutusega igapäevaelus. Õpilaste  ülesandeks oli koostada esitlus rühmatööna valitud teemal ning järgmisel tunnil tuleb sellest ettekanne teha.
Esitluse koostamine rühmatööna

Linnulised koolitarkusi omandamas

Koolis ei omanda tarkusi ainult õpilased, teadmisjanu esineb ka tiivulistel.
Kogunemine

Start

Keemiaolümpiaadi koolivoor

22.jaanuaril   toimus keemiaolümpiaadi koolivoor. Eesmärgiks oli välja selgitada parimad keemia  tundjad, kes esindavad kooli piirkonnavoorus. Piirkonnavoor toimub 8. veebruaril.

Hmmm..Mis selle vastus võiks olla?



Mõtteis näeme vastuseid teatud võtmeis...

Käes ja kirjutama...

Monday, January 20, 2014

Raskusjõu määramine

Esmaspäeval 20. jaanuaril määrasime 7. b klassiga kehale mõjuvat raskusjõudu. Huvitavama kogemuse saamiseks ladusime kõik koormised(kehad) üksteise külge. Loendasime kehad ära ja arvutasime  raksusjõu suuruse.
Tulemused.
100 g kehasid - 41 tk
Seega lahendus:
m=41*100= 4100 g =4,1 kg
F=m*g, kus g = 10 N/kg
F=4,1 kg *10 N/kg =410 N
Käes hoides tundus see küll raskem olevat, kui 4,1 kg.


Koostöö

Hoia...
Viimase koormise lisamine

Wednesday, January 15, 2014

Matemaatikapäevad

Homme algavad matemaatikapäevad
arvutuste vajadust meie silmad näevad.
Mõelda aitab hea loogika
auhinnaks premeerime end tarkuse  koogiga.
Täpsem info.

7. klasside praktilise töö tulemus kuu aega hiljem

7. klasside praktilise töö tulemus kuu  aega hiljem


Bioloogia olümpiaadi koolivoor

15. jaanuaril  toimus bioloogia  olümpiaadi koolivoor. Eesmärgiks oli välja selgitada parimad bioloogia tundjad, kes esindavad kooli piirkonnavoorus. Piirkonnavoor toimub 1. veebruaril.

Tuesday, January 14, 2014

Bioloogia IV õpikoda


15. jaanuaril toimus IV bioloogia õpikoda. Seekord oli teemaks toitumine. Õpikoja käigus sai õpilastele selgeks kui palju energiat nad päevas tarbivad. Samuti saadi teada kui palju organism ise talitluseks energiat tarbib. Õpilased said teha järeldusi oma energia tarbimise kohta. Samuti uuriti, milliseid asendussuhkruid pärm kõige rohkem sööb. Vaadeldi erinevate kommide koostist kromotograafia abil. Mikroskoobi all sai jälgida pärnseene pungumist. Õpikojas lõpus uurisime erinevate toiduainete pH-d. pH on hape ja aluse tasakaalulisus. Saime teada et erinevus erinevus pH-de 6 ja 7 vahel on 10 korda. pH esitatakse logaritmilisel skaalal. 
nt kui  uurida pH=6 ja pH=2 erinevust, siis saame logaritmides 10  000 kordse erinevuse. pH on vesinikioonide sisaldus aines(lahuses).
Juhised
Kommide uurimine

Hakkame pärmseent  uurima - preparaadi valmistamine
Pärmseente pungumise uurimine

Erinevate ainete pH määramine
                                        




Pildigalerii(Fotod: Marietta Lõo)

Lahtine tund matemaatikas ja loodusõpetuses teemal võrdeline seos






Meie koolis on juba traditsiooniks kujunenud mitme õpetaja koostöö sama teema õpetamisel.  14. jaanuaril toimus lõimingu tund teemal võrdeline seos. Sihtrühmas oli 7. klass. Tund oli kasulik ja huvitav nii õpilastelekui külalistele. Uusi mõtteid  ja väärt kogemusi said korraldajad.
Matemaatika teooria osa kuulamine
Selgitused

Erinevate õpetajate koostöö

Kehale mõjuva raskusjõu mõõtmine

Monday, January 13, 2014

Loodusainete jaanuari kuu üritused



Kuupäev, aeg
Üritus
Koht
14. jaanuar 12.20-13.05
Lahtine tund teemal võrdeline seos matemaatikas  ja loodusõpetuses
Füüsika klass
14. jaanuar 12.00- 16.00
Bioloogia õpikoda
Bioloogia klass
15. jaanuar 8.00 – 9.40
Bioloogia olümpiaadi koolivoor
Füüsika klass
22. jaanuar 8.00 -9.50
Keemia olümpiaadi koolivoor
Keemia klass