Monday, March 31, 2014

Kohtumine Mart Noormaga

ESTCube-1 projektijuht Mart Noorma Antslas
Teisipäeval, 1.aprillil külastas Antsla Gümnaasiumi tunnustatud eesti füüsik, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna prodekaan Mart Noorma. Ta pidas põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele kaks sütitavat loengut teemal „Elu mõte ja kosmos.“
Mart Noorma on tehnikateadlane, ESTCube -1 suuremaid eestvedajaid. Tudengisatelliit ESTCube-1 valmis tänu pühendumisele ja paljude tudengite ja teadlaste koostööle. Algselt oldi selle loomise suhtes küllaltki skeptilised, kuna ei usutud noorte võimetesse. Kuigi 2008. aastast alates tegutseti tähtsa idee elluviimise nimel, esines vahepeal palju takistusi. 7. mail 2013 saadeti satelliit kosmosesse – Eestist sai kosmoseriik. Seda päeva meenutas Mart Noorma kui oma elu kõige pingelisemat päeva.
Selline suursündmus näitas, et noortel on potentsiaali ennast tõestada. ESTCube -1 töötab tänaseni. Kohtumisel noortega rõhutas Mart Noorma Maslow` püramiidi tähtsust inimese elus. Tema optimistlik ja kaasahaarav loeng pani noored mõtlema elu eesmärgistamise vajalikkuse ja elu mõtte üle. 
Mis on elu mõte?

Tarkuseterade süntees

Gümnaasium kuulamas

Kuidas saada edukaks?





Birgit Tamm ja Liisa Anier
Antsla Gümnaasium
10. klass


Saturday, March 29, 2014

Stockholm

TomTitsi keskuses oli väga huvitav. Elamusi jagus kõigile. Kõige lõbusam oli tunnelist alla laskmine.
Enne laevale minekut tegime  tiiru Stocholmis.

Loodusainete ja igapäevaelu avastused

28. märtsil külastasid energiasäästunädala konkursilt reisi võtnud seltskond(aktiivgrupp)
 Rootsi avastuskeskust „Tom Tits Experiment“. Keskuses nägime erinevaid tehnikaid alates rekast, lõpetades lihtmehhanuismidega. Igal korrusel oli erinevaid väljapanekuid.  Teaduskeskus Tom Tits Experiments Södertäljes on aga selline koht, kus on võimalik igas vanuses lastega lahedasti ära sisustada mitu päeva.
Rootslased oskavad lastele mõeldud kohti ehitada iseäranis lihtsalt, hubaselt ja väikese huumoriga vürtsitades. Ehkki siin on välja pandud üks maailma suuremaid interaktiivsete teadusatraktsioonide kogusid, on asjadel igas toas küljes tegija käesoojus.
Väike kulumisaste käib ka asja juurde ning lastel on lubatud tõesti igale poole muretult näppupidi ligi minna. Ei taha isegi kasutada sõna interaktiivne, siin on lihtsalt lahe.
Mis samuti tähtis – majas on nii õdus kohvik kui ka täiesti eraldi koht kaasavõetud toidu söömiseks ja isegi kodutoidu soojendamiseks.
Ja loomulikult on küllasõitu väärt siinsed teaduskatsete atribuudid. Trikid, katsed, mängud
Tom Tits Experimentsi neljakorruseline maja tundub seest suurem kui väljast. Ühe päevaga seda juba läbi ei uuri, nii palju on siin igat masti tube, nurgataguseid, trikke. Sinu hääl muutub nähtavaks, sinu nägu seguneb peeglis su sõbra näoga, ruudud seintel muutuvad ringideks, tuba on ühest nurgast madal, teisest kõrge... Ja kõige selle taga on füüsikaseadused, optilised petted, valguse ja värvuste mängud.
Eraldi korrus tutvustab inimkeha, küll koostisaineteks lahti võetuna, osadeks jaotatuna ja viiludeks lõigatuna. Loomulikult saad sa iseenda kohta palju teada. Näiteks, kui kõva häält sa suudad teha, kui suurt valu välja kannatad, mis tunne oleks olla rase.
Puudu ei tule liikumise ja mängimise võimalustest. Kui väsid seismisest ja vaatamisest, võid näiteks ronida maja pööningule, hüpata läbipaistvasse torusse, mis vahepeal keerutab end majaseinast väljapoole, ning libiseda sedapidi esimesele korrusele.
Miks mitte proovida ära, mis tunne on sõita valepidi juhitava jalgrattaga. Või katsetada kaaluta olekut kosmosepallis – selles liigutades tunned end just nagu astronaut. Kindlasti tuleks kõndida-tantsida põrandal, mis sinu jalajäljed heleda värviga jäädvustab. Kõik eksperimendid arendavad ühtlasi taipu ja meeli.
Pisikestele lastele pakuvad otse loomulikult lusti vee ja seebimullidega sulistada ning mängida tuulega.
Võluv on ka see, et virtuaalset värki leidub eksponaatide hulgas vähe. Suur osa asju ja nende sooritatud “imesid” on ehtsad. Asjad on tehtud puidust ja metallist, toimivad mehaaniliselt ning neid saab üldjuhul käega katsuda.

Looogika

Laeval kajutite vahel liikudes on mõttekas kasutada loogikat asukohtade suhtes . Muidu tuleb võtta ette liiga palju mõttetut kõndimist.

Unetus

Liikumine

Tänapäeva maailmas on oluline aja planeerimisoskus. Samuti ei saa alahinnata keelte oskus. Koolis võib küll vene keele õppimine tunda õpilastele mõttetu, kuid liikudes ühistranspordiga Tallinnas ringi on keeleline oskus oluline. Väga paljud juhid on umbkeelsed. Seega on oluline, et endal oleks elementaarsed oskused vene keeles olemas.

Thursday, March 27, 2014

Antslakad tuuritamas TomTitsi keskuse poole

Möödunud viis kuud,
talve on pühkinud luud.
Säästlikult Tallinna põrutame
peas lauleviise jorutame.

Nutividnad saavad valu
mahl kustutab janu.
Suhtlusportaalid ruulivad
Interneti värvad vastu pidada proovivad.

Hetkel meeletes reipus
Internet mängib peitust.
Andmemahud jooksevad ringi
päike põnusalt plingib.

Tee ääres rohetavad põllud
mööda maad jalutavad tõllud.
Kärevere luhtadel silorullid
metsas häält teevad öökullid.

Varsti tuleb vastu Laeva
õpetaja süda hüpab taeva.
Mennuvad igasugused toimingud
emotsioonilised lõimingud.

Wednesday, March 26, 2014

Rahvusvaheline matemaatikavõistlus KÄNGURU

KÄNGURU on maailma populaarseim matemaatikavõistlus, mille eesmärgiks on mänguliste ülesannete kaudu populariseerida matemaatikat. Võistlusel osalevad õpilased neljas vanuserühmas 3- 10 klassini, kui kool on avaldanud eelnevalt soovi oma õpilastega võistlusest osa võtta. Ülesannete lahendamiseks on aega 1 tund ja 15 min. Tulemuste arvestust peetakse õpilaste kohta individuaalselt. Võistlus toimub igal aastal märtsis.  Meie koolist osaleb 96. õpilast.


Üle Eesti osalevad koolid:

Tahke aine lahtumine soojas ja külmas vees

26. märtsil 7.klasside õpilased  loodusõpetuse tunnis kaaliumpermanganaadi  lahustumist sooja ja külmas vees.


Tuesday, March 25, 2014

Ujumine

Ujumine on igapäevaelus tegevus. Füüsikas on ujumine nähtus, kus vedelikus või gaasis oleva keha asukoht muutub.
Igale kehale vedelikus või gaasis mõjub ülelükkejõud. Üleslükkejõud on jõud, mis tõukab vedelikus või gaasis keha ülespoole.
Ujumine füüsikas
Kui kehale mõjuv üleslükkejõud on suurem kui raskusjõud,siis keha ujub. Seega ujuva keha tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus.
Upumine füüsikas
Kui kehale mõjuv üleslükkejõud on väikse kui raskusjõud,siis keha upub. Seega ujuva keha tihedus on  suurem  kui vedeliku tihedus
Heljumine füüsikas
Kui kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne  raskusjõuga ,siis keha heljub. Seega ujuva keha tihedus on võrdne vedeliku tihedusega.
8. klasside õpilased sooritasid praktilise töö teemal "Ujumine". Ujuvaks objektiks oli kartul. Varieerisime erinevaid tingimusi nng mängiti läbi kõik eelpool kirjeldatud situatsioonid. 


Õhtupoolik ombudsmaniga

  1. 25. märtsil toimus kohtumine  ombudsmaniga 9. ja 12.klassidele. Õpilased juurde uusi teadmisi ja kogemusi.

Bioloogia õpikoda teemal "mikrobioloogia"

24. märtsil toimus bioloogia õpikoda teemal"mikrobioloogia".
Mikrobioloogia on teadusharu, mis tegeleb mikroorganismide uurimisega. Mikroorganismid (mikroobid) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismidele vastanduvad makroorganismid, mida näeb palja silmaga.
Mikroskoop on optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist (objektidest), mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist. Õpikoja käigus uurisime klassiruumi mikrobioloogilist koosseisu ja tutvusime mikroobide nähtamatu maailmaga.
Järgmine bioloogia õpikoda toimub 22. aprillil. Ootame kõiki osalejaid osalema. NB! Tegemist on viimase bioloogia õpikojaga. Viimaseks õpikoja teemaks on "keskkond".
Teooria
















Võistlus Euroopa noored Metsades

Võistluses Noored Euroopa metsades 2014 Eesti eelvoorus osalesid  tublilt
Oliver Visnapuu 11. kl; Ferdinand Rauba 11. kl; Ville Särg 11. kl; Tuule Müürsepp 9.a kl; Liisa Anier 10. kl; Riho Hommik 12.b kl.
Õpilasi juhendas õpetaja Maire Puhmas.

Ajaloo olümpiaadi vabariiklik voor

19. märtsil toimus Tartus ajaloo olümpiaadi vabariilik voor. Meie koolist osalesid tublilt Grteta Puija ja Tuule Müürsepp. Õpilasi juhendsid õpetajad Eve Kubi ja Katrin Kool.

Sunday, March 16, 2014

Emakeele päev tähistamine

14. märtsil toimus väike kontsert, mis oli pühendatud emakeelepäevale. Õpilased esinesid lauludega ja lugesid erinevate kirjanike loomingut.
Väike ülevaade 
Video

Tuesday, March 11, 2014

Vihikute ja õpimappide näitus

12.märtsil toimus koolis traditsiooniline vihikute ja õpimappide näitus. Rohkeid elamusi pakkus vanade vihikute vaatamine aastast 1933.




Tiheduse määramine

5. märtsil 8. klassi õpilased määrasid erinevate kehade tihedusi. katsevahenditeks oli kasutada uuritav keha, mõõtesilinder, lõng, kaal, nõu veega.Keha ruumala määrati sukeldamismeetodi. Tiheduse sai arvutada keha massi ja ruumala suhtest.
Rumala mõõtmine

Tutvumine vaakumpumbaga

Keha poolt tehtud töö arvutamine

Eelmisel  nädalal loodusõpetuse tunnis  7. klassi õpilased õpisid töö arvutamsist. Töö on füüsikaline suurus, mis iseloomsutab keha  liikutamiseks vaja minevat jõudu. Töö tähis on suur A( saksa keelest Arbeit). Keha teeb tööd, kui kehale mõjub  ning selle jõu mõjul liigub keha edasi.
Seega
A=F*s,kus
A-töö(J-džaul)
F-jõud(N-njuuton)
s- teepikkus( m-meeter)
1 J = 1N * 1m
Õpilased arvutasid välja, kui palju nad teevad tööd oma klassist füüsika kassi tulles.

Monday, March 10, 2014

Muusikaesitus „Kirjanikud muusikas"

Esmaspäeval sai II korrusel kuulata muusikesitust teemal "Kirjanikud muusikas". Esituse viisid läbi 12.b klassi õpilased.

Emakeelenädala stend

II korrusel on õpilastele ja teistele huvilistele väljas stend emakeele nädala puhul. Info on kaasahaarav ja põnev lugemiseks. Ilusat retke emakeele tundmisel.

Mihkel Polli kontsert

3. märtsil esines Antsla Gümnaasiumis Mihkel Poll.

Maanteeameti liiklusohutuskoolitus 11. klassi õpilastele

4. märtsil toimus 11. klassile maanteeameti liiklusohutuskoolitus teema1„Selge Pilt..!?“ 
Koolitusel osalenud õpilased  peaksid suutma kasutada liiklusprobleemide vältimisstrateegiaid ning olema võimelised koolitusel saadud teadmisi edastama oma lähikondlastele sh noortele, et ära hoida alkoholiohtudest tingitud õnnetusi liikluses.
Hoidmaks tulevikus ära noorte liiklejate väärkäitumisi ei tule kujundada mitte ainult deliktiga juhtide  hoiakuid vähendamaks võimalikke väärkäitumisi liikluses. Raskete tagajärgedega seotud  problemaatikat on vaja tutvustada võimalikult suurele hulgale noortele, et nad mõistaksid ja oskaksid õigeaegselt vältida esineda võivaid liiklusriske. Selleks tuleb kasutada metoodiliselt õigeid tehnikaid mida rakendavad erialase ettevalmistuse saanud eksperdid. Seejuures on noortele vaja edastada konkreetseid juhiseid ja tehnikaid õigeks käitumiseks.

Antsla Gümnaasiumi lahtiste uste päev


Thursday, March 6, 2014

Loodusteaduste olümpiaad

8. märtsil toimus üleriigiline loodusteaduste olümpiaad. Sellel olümpiaadil osalevad õpilased peavad oskama seostada erinevaid looduaineid omavahel. Käesoleva aasta ülesanded eeldasid teadmisi füüsikast, bioloogiast, geograafiast ja keemiast.
 Piirkonnavooru eeldatatud vastused  pdf
  Loodusteaduste olümpiaadi juhend 2013/2014


Tuesday, March 4, 2014

Magnetism

Magnetväli 

Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber.
Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel.
Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi.
Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam.
Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole.
Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul:
1)     kui teda tugevasti koputada
2)     kui teda kõrge temperatuurini kuumutada.
Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja.
Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja?
Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb.
Magnetvälja põhiomadused:
1)     magnetvälja tekitab elektrivool
    2)     magnetväli avaldab mõju elektrivoolule.

Magnetvälja jõujooned



Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat.
1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned:
Suunda saab kindlaks teha:
1)     kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda.
2)     parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda.
2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned.
1)     Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda.
2)     parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda.
3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest.
4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele.
Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa.
Originaalpilt
Kahekordne suumimine



Neljakordne suumimine