Magnetism

Magnetväli 

Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber.

Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel.

Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi.

Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam.

Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole.

Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul:

1)     kui teda tugevasti koputada

2)     kui teda kõrge temperatuurini kuumutada.

Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja.

Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja?

Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb.

Magnetvälja põhiomadused:

1)     magnetvälja tekitab elektrivool

    2)     magnetväli avaldab mõju elektrivoolule.

Magnetvälja jõujooned

Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat.
1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned:
Suunda saab kindlaks teha:
1)     kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda.
2)     parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda.
2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned.
1)     Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda.
2)     parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda.
3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest.
4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa.

Originaalpilt

Kahekordne suumimine

Neljakordne suumimine