Thursday, March 31, 2016

Noored Euroopa metsades

29. märtsil toimus Rahvusvaheline viktoriin "Noored Euroopa metsades", kus osalea meie koolist võistkond koosseisus Karl Pruuli, Karemn Tumanov ja Rador Undrus. Õpilasi juhendas õpetaja Maire Puhmas.

Ajalooolümpiaadi lõppvoor

23.-24. märtsil toimus ajaloo olümpiaadi vabariiklik lõppvoor, kuhu oli kutsutud osalema ka meie kooli õpilane Markus Meier(9.a kl), kes saavutas tugevas konkurentsis tubli 8.koha. Õpilast juhendas õpetaja Katrin Kool.

Veeteemaline veebiviktoriin

4. aprill osalesid meie kooli õpilased veeteemalisel veebiviktoriinil.
Keskkonnaamet korraldas 28. märtsist 4. aprillini veebipõhise viktoriini, mille peateemaks oli vesi. Viktoriinile oli  oodatud osalema 7.-9. klasside õpilased seitsmeliikmeliste võistkondadega.
Viktoriini küsimused ja vastused suunasid  õpilasi toimima keskkonnateadliku veetarbijana ning paremini aru saama seosest inimtegevuse  ja veekogude reostumise  vahel.  Meie koolist osales võistkond koosseisus Laura Lääts(7.a kl), Kadi Aripman(7.a), Kertu Niit(8.b kl)   ja Karl-Joosep Põldsepp(8.b kl). Meie kooli võistkond sai 70 punktist 68 punkti. Kõige paremate hulka küll ei saanud, kuid tulemus üllatas ka osalejaid.

Wednesday, March 30, 2016

Seitsmendikud karjääripäeva raames AHHAA-s

18. märtsil karjääripäeva raames külastasid 7. klassid AHHAA Teaduskesksust. Külastuse eesmärgiks oli tutvuda seal töötavate giidide tööga. Väga huvitav oli näituse " „Ahhaa, ülisalajane!“ vaatamine, mille käigus saime tutvuda salaagentide töö arengu muutusega ajaloo jooksul. Palju põnevust pakkus õpilastele valvekaamerad, kust sai jälgida külastajate liikumist. Igapäevaelus puutud sellega kokku turvatöötajaid ja klienditeenindajad. Vaba aja sisustasid õpilased Lõunakeskust külastades. Shoppingute käigus õpilased puutusid kokku erinevate klienditeenindajatega ning jälgisid, kuidas nende igapäevane töö käib.














Kiirus


Keemilised reaktsioonid


Happed


"Rakett 4" teine osa



29. märtsil toimus "Rakett 4" võistluse teine osa. Esimene ülesanne oli võistkonna poolt pakutud katse, mille võistkonna liikmed esitasid koos selgitustega oma kaaslastele ja kohtunikele. Teises ülesandes pidid võistlejad valmistama paberist spiraali, mis tuli kinnitada niidi külge ja vaadata, mis toimub, kui see panna põleva küünla kohale. Jälgida tuli ohutust. Õpilased pidid kirjeldama toimuvat nähtust. Kolmandas ülesandes tuli arvutada mõõtekolvi suurus milliliitrites võimalikult täpselt.

Tuesday, March 8, 2016

Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor 4.-6. klassile

Antsla Gümnaasium kiidab
Antsla Gümnaasium avaldab kiitust
matemaatikaolümpiaadi piirkondlikus voorus edukalt esinenud õpilastele:
4. klasside arvestuses:
Maik Hellamaa 4.b kl I.-II. koht 
Jenny-Ly Hillak 4.b 4.-6. koht
Marite Kattai 4. b kl 4.-6. koht
Gerda Lepik 4.a kl 12.-13. koht
 Karel Meitsar 4.a kl 17.-20. koht
5. klasside arvestuses
Kevin Värton 11.-12. koht
Sten Alex Saar 23.koht
Karl-Sander Liiver 37.-40. koht
6.klasside arvestuses:
Karoliine Marinitševa 6.a kl 4.-5. koht
Diana Ots 6.a kl 8.koht
Tristan Tõniste 6.a kl 14.-16. koht



Antsla Gümnaasium tänab juhendaja õpetajaid:
Kaja Simisker, Monica Kõivisto, Irene Undrus ja Helle Vänzel.

Hapniku tähtsus

Jaanuarikuus Teaduslahingu võistlusel küsiti õpetajatelt arvamust ühe küsimuse osas. Mis saab kui hapnik saab 10 minuti pärast otsa?? Kas Teie olete mõelnud? Kui ei ole veel, siis võiks mõne minuti selle üle mõtiskleda.

Vesinik

Keemias kui loodusteadlikus õppeaines käsitleme oskusi ja teadmisi ka teistest valdkondadest. Igale õpilasele võiks vähemalt meelde jääda katse, kuidas lihtsa keemilise reaktsiooni abil saadi vesinikku. Metalli ja happe vahelise reaktsiooni tulemusena eraldub vesinik, mis on plahvatusohtlik gaas. Vesinik saab plahvatusohtlikuks, siis kui kokku satub suletud anumasse ruumala poolest kaks mahuosa vesinikku ja üks mahuosa hapnikku. Antud segu tunneme paukgaasi nime all. Kui anumale lähendada põlev pird, siis plahvatusega kaasneb lööklaine, millega temperatuuri järsk tõus ja sellest tulenev gaaside järsk paisumine.
Lööklaine on gaasi tugeval ning järsul kokkusurumisel (nt plahvatuse puhul) tekkiv liikuv pind (nn lainefront), milles keskkonna tihedus, rõhk ja osakeste kiirus muutuvad hüppeliselt. Keemiline plahvatus on keemilise reaktsiooniga kaasnev ülikiire energia vabanemine, mis põhjustab plahvatuse. Aine ja tema oleku ülimalt kiire muutumine koos temperatuuri ja ruumala ülikiire kasvuga põhjustavad lööklaine.

Tuesday, March 1, 2016